Internetiturunduse meistriklass. Priit Kallas ja Timo Porval 7blaze podcast

Käisime Priit Kallasega Dreamgrowst Jaan Kruusmaal 7Blaze podcastis külas rääkimas internetiturundusest.

Podcast:

Video:

Neile, kes kuulamise ja vaatamise asemel eelistavad lugemist, saavadki nüüd teha seda siin.

Priit Kallas on internetiturundusega kokku puutunud alates 1995. aastast ja teab sellest kõike.

Priit: „Kõige alguseks saan lugeda ühte Henrik Aavikuga koos tehtud projekti, mida oli vaja internetis turundada. Tagantjärele saan öelda, et me ei olnud selles kuigi osavad. Tehtud see aga igatahes sai ning meie käest hakati küsima, kas me „reklaamiasju ka teeme“. Nii moondusimegi sujuvalt reklaamiagentuuriks ja seda aastani 2002. Sellest alates tegelen ainult digiturundusega.”

Timo Porval on internetiturunduses olnud kümme aastat. Talle meeldib tegeleda äride suure pildiga ja kliendile võimalikult suure kasu toomisega.

Timo: „Me ei tee Laviis klientidele turundust, vaid toodame läbi turunduse neile raha. Lihtsalt fänne ja jälgijaid me taga ei aja, kokkuvõttes peab klient läbi meie teenuse rohkem päringuid saama ja neid ka sulgema. Seda eelkõige veebilehe kaudu, mis ongi Lavii spetsialiteet. Aitame kliendil sinna kasutajaid tuua ja nende jaoks sisu kirjutada. Üks hea veebileht ilma sisuta ei ole suurt midagi väärt.“

Priit. „Mina teen sama asja. Kui kellegi peas on mõte, et mõne sammu pärast võiks tulla raha, siis minu ülesanne on vaadata, mis need sammud on, mis rahani viivad.“

Timo: „ Kui me Priiduga kokku saame, jätkub meil juttu pikaks ajaks, sest me saame turundusest ühtmoodi aru – see peab ettevõttele raha sisse tooma. Punkt.“

Priit: „Reklaamiagentuuri aegadest on meeles, et kui kampaania oli edukas, siis oli kliendi meelest tegemist müügikampaaniaga ja kui mitte, siis öeldi, et tegemist oli brändinguga.“

Timo: „Minu käest on küsitud, kuidas mõõta brändingut? See on keeruline. Tean pärast sellist kampaaniat Google Analyticsit vaadates ainult seda, et liiklus veebilehele on kasvanud. Keeruline on mõõta, milline tegevus seda suurendas. Kuna me ei tea, kuidas brändikampaaniaid mõõta, siis me neid ka ei tee.“

Priit: „USA-s on lihtne – võtad kaks osariiki, ühes teed mingeid tegevusi, teises ei tee ning pärast vaatad, millised on tulemused. Eesti turg on liiga väike, et sellistel katsetel mingi mõju oleks.“

Kas podcast’i tegemine on bränding või ka raha teenimise võimalus?

Priit: „Minu meelest on podcast’i tegemine kuulajatele teada andmine, et me teame, mida me teeme ja selle kaudu endale spetsialisti maine kujundamine. Ma võin kõik oma teadmised ära anda, mingeid ametisaladusi pole – küsige ainult. Kui tahate, tehke ise, aga kui tunnete, et abi on vaja, siis kellelt ikka küsida kui mitte sellelt, kes valdkonnast kõike teab. Küsimus ei ole kunagi teadmistes, vaid asjade ära tegemises. Dreamgrow blogis on näiteks väga palju väärt kraami, mida ma alustajal soovitan lugeda.“

Timo: „Meil on samuti Lavii kodulehel ca 250 lehekülje jagu tasuta kasulikku sisu. Kes tahab, võiks selle abil kokku panna Lavii 2. Me teadmisi endale ei hoia.

Aga mis puutub podcast’idesse, siis on ka nende kasu võimalik mõõta. Kui paned need oma kodulehele üles, saad neid emailide vastu vahetada ja emaililisti ehitada. Podcast’i edukuse mõõdik saab olla ka see, mitu inimest hakkas uudiskirja tellijaks. Või kui annad näiteks podcast’i lõpus teada, et sul on koolitus, siis saab mõõta, mitu klienti sa sedakaudu juurde said. Tim Ferrissel on see asi hästi ära lahendanud. Tal on iga saate alguses reklaamid konkreetsete aadressidega. Sealt tulnud kliente ja raha on lihtne mõõta.“

Mis on internetiturundus?

Priit: „Internetiturundus on läbi internetikanalite müümine ehk klientides ostuhuvi tekitamine. Või klientide teavitamine ostmise vms võimalusest. Turundus üldiselt on mõttemallide muutmine ja inimese käituma panemine nii nagu turunduse tegija seda soovib. Kas tehakse seda internetis või mitte, pole isegi nii tähtis.

Kui tuleks välja, et näiteks ruuporiga mööda Vabaduse platsi käimine ja sedakaudu oma toote ostmisele ärgitamine on mõistlik ja kõige parem meetod, siis tulekski just seda teha. Kui vähegi võimalik, võiks sellele muidugi ka mingi mõõdiku näiteks maandumislehe abil külge panna.“

Mis on esimene samm internetiturunduse meistriks saamisel?

Timo: „Robert Cialdini „Mõjustamise psühholoogia“ lugemine. Eestikeelne raamat on tihti läbi müüdud, siis võib lugeda ingliskeelset varianti “Influence: The Psychology of Persuasion”“

Priit: „Teine raamat, mis tuleb läbi lugeda, on samuti Robert Cialdini – „Pre-Suasion“. Muide, olen nende ja veel mõnede raamatute põhjal kokku pannud artikli, “Tajuvead: kuidas mõtlemise ja otsustamise mõistmine aitab rohkem müüa”.  Annan seal ka muid raamatusoovitusi.

Kõige vundament ehk raamat, mis seletab lahti, kuidas inimene mõtleb ja otsuseid teeb, on Daniel Kahnemani „Kiire ja aeglane mõtlemine“. See on üks paremaid raamatuid, mis ma lugenud olen.“

Timo: „Nõus. Kui need raamatud on läbi loetud, siis on selge, kuidas inimesed käituvad, ja jääb üle vaid oma teadmisi internetiturunduse tegemisel rakendada. Ülejäänud on erinevate taktikate kasutamine. Edasi loed SEO ja copywriting’u kohta ja nii ta järjest läheb.“

Priit: „Turundus on rakenduspsühholoogia. Muidugi võid minna turundust õppima, aga kui õpid psühholoogiat, saad laiema baasi.“

Timo: „Mina jõudsin psühholoogiaraamatuteni pärast internetiturundusega tegelema hakkamist, ja siis oli neid vau-momente muidugi palju. Tänaseks olen 10 aastat valdkonnas olnud, aga tunnen end iga päev järjest rumalamana – teemasid, milles end pidevalt harida tuleb, on lihtsalt nii palju. Ja teisalt muutub internetimaailm nii kiiresti, et pidevalt on vaja end värskete muudatustega kursis hoida.“

Priit: „Mul ongi koolituselt tuua väga eluline näide: õhtul tegin Google’ist screenshot’i ja hommikul koolitusel seda seinale näidates selgus, et koolitusest osavõtjatel oli juba hoopis teist nägu Google ees.

Oluline on tegelikult see, et põhiasjad ei muutu. Nagu nende raamatute tarkus, mille me välja tõime. Need asjad ei muutu. Mul on üks 2004. aastal kirjutatud SEO-teemaline artikkel ja suures plaanis on seal kirjutatu ka täna kehtiv.“

Timo: „Jah, kui meie hakkasime internetiturundust õppima, siis esimene asi, mille me selgeks saime oli see, et kasutajatele peab asjaliku veebisisuga väärtust looma. See tõsiasi kehtib siiamaani ja jääbki kestma. Kirjuta sellised tekstid, mida kasutaja päriselt ka lugeda tahab ja mida lugedes ta tunneb, et tal sellest kasu. on Kui tekstimassiivi lihtsalt märksõnu sisse topid, saab Google sellest aru, sest ta näeb kui kaua kasutaja teksti loeb, enne kui back-nuppu vajutab.“

Priit: „Kuna Eesti turg on väike ja globaalset survet ei ole, siis on mõnedes niššides väga palju ruumi laiutada. Kui tahad globaalselt mingis valdkonnas domineerida, pead kirjutama 1200-sõnalisi artikleid iga jumala nädal. Eestis pead sa lihtsalt konkurendist parem olema.“

500 euroga ei saa turuliidriks

Priit: „Me saame mõnikord päringuid küsimusega, kas me „teeksime neile SEO ära“. Küsin siis tavaliselt, et kui mitmeks aastaks me SEO-töö kokku lepime ja mis summa keskmiselt kuus kulutame? Selle peale vastatakse, et konkurent  X lubas 500 euroga selle töö ühekordselt ära teha. Selline asi pole paraku võimalik. Ei ole olemas võluvitsa ega hõbekuuli ega ühtegi ühekordset rahasummat, mis aitab Google’is esimeseks saada. Selleks tuleb iga päev tööd teha.“

Timo: „Just. Sama teema on asjade ära tegemisega. Ainult sellest, et sa tead, mida teha tuleb, ei piisa. Kui omanikud ei anna asjade ära tegemiseks ei aega ega ressurssi; kui ei ole kirjas protseduure, siis on asjad poolikud. Need asjad tuleb reaalselt ja korralikult ära teha.“

Priit: „Vaatame korra selle protsessi läbi, see koosneb kuuest osast. Kõigepealt on sul olemas 1) veebileht. Siis kirjutad sinna 2) sisu. Sisule teed 3) SEO-d, siis 4) ostad reklaami Google’isse ja Facebooki. Siis teed 5) meiliturundust, sotsiaalmeediat ja lõpuks 6) mõõdad Google Analyticsiga selle kõik kokku.

Inimesel on aastas umbes 1200 produktiivset töötundi. Mul on tehtud üks Exceli fail, kus on jagatud iga päeva peale ca 4 tundi erinevaid töid, mis on vaja ära teha. Seda võib minu käest vabalt saada.

Muide, tulemused hakkavad tulema aasta–pooleteise pärast, mitte enne.”

Kuidas üldse alustada internetiturundajaks saamise teekonda?

Timo: „Mina õppisin ülikoolis hoopiski hoonete ehitust. Ja nagu Priidul, oli ka mul üks internetiprojekt, mida oli vaja turundada. Ühel hetkel avastasingi end ülikoolis hoopis turundusraamatuid lugemas.

Hea algus on ka see artikkel “Internetiturunduse 11 sammu, mis toovad rohkem müüki”

Järgmisena kirjutasin Peep Lajale ja palusin teda endale mentoriks. Minu õnneks oli ta nõus ja nii hakkasid asjad liikuma. Olen end ise harinud, mis tähendab palju iseõppimist, raamatute ja blogide lugemist. Teadvustasin, mille kohta tahtsin rohkem teada saada, vaatasin, mis raamatuid Amazon selle teema kohta pakkus ja lugesin need läbi. Ja siis panin muidugi saadud teadmised kohe praktikasse. Viimane on väga oluline, muidu läheb uus info meelest ära ja lugemisest pole kasu midagi. Praegu on mu lugemine hästi vajaduspõhine. Probleem – raamat.“

Priit: „Kui mina alustasin, siis oli Amazon umbes aasta vana ja sealt ma tol ajal veel mingeid teadmisi ei ammutanud. Hakkasime ise katsetama, vaatasime, mis töötab ja mis mitte.“

Timo: „Kui keegi tahab internetiturundusega tegelema hakata, siis soovitan blogi või veebi püsti panna ja hakata seal midagi müüma. Edasi tuleb kõik ise. Kui tundub, et miski ei tööta, siis proovi järgmist tegevust, loe raamatuid, küsi targematelt, ja nii ta läheb.“

Kuidas valida toode või teenus, mida müüa?

Timo: „Esiteks vali sektor, kus on kindlasti raha. Teiseks tee Google Keyword Planner’i abil kindlaks, kas inimesed üldse otsivad internetist seda toodet või teenust.“

Priit: „Seal on muidugi üks aga. Keyword Planner’ist pole abi siis, kui sa mõtled välja midagi, mida veel olemas ei ole. Kui nii, siis tee alguses näiteks Facebookis reklaami. Ja sa pead ise ka valdkonnast midagi teadma, sest kui mina hakkaks praegu näiteks kudumissaiti tegema, siis ma peaks kogu sisu ja teadmised sisse ostma.“

Üks asi, mida enamik inimesi Priidu ja Timo kohta ei tea

Priit: „Ilmselt paljud ei tea, et mul on ka keemik-laborandi II kategooria kutse. Kui kellelgi on vaja vastavat nõu, siis võib küsida. Võibolla see ka, et ma lugesin kunagi terve ENE (Eesti Nõukogude Entsüklopeedia) läbi. Kommunismi puudutavad artiklid jätsin vahele, aga muidu oli äge. Nagu Wikipedia.“

Timo: „Mina tean Priidu kohta ühte ägedat asja, mida teised ei tea. Ta on kirjutanud alates 2017. aasta jaanuarist iga päev 500 sõna sisu.“

Priit: „Jah, sisu on meie töös üks tähtsamaid asju ja ma lihtsalt tahtsin selles osav olla. 500 sõna hulka ma ei arvesta muidugi meile vms, see peab olema ikkagi blogiartikkel või ka näiteks mõni põhjalikum pakkumine.“

Aega on tähtsam lugeda kui raha

Mõlemad mehed mõõdavad hoolega iga minutit, mis erinevate projektide tegemiseks kulub ning kasutavad selleks eestlaste loodud tööriista nimega Toggl. Muidu ei oskaks ju arveidki kirjutada ja poleks ka aimu, millele aeg tegelikult kulub.

Priit: „Mul võttis alguses umbes pool aastat aega, et endale Toggli käimapanemine sisse harjutada. Praegu olen selle kasutaja olnud umbes kolm aastat, ja käimapanemine toimub automaatselt.“

Timo: „Mina olen Togglit kasutanud seitse aastat. Esimesed mõõdetud päevad olid „väga õhukesed“ ehk tegelikke töötunde tuli vähe ja nagu näha oli, siis väga palju sisulist tööd tehtud ei saanud.“

Priit: „Toggliga mõõdad tegelikku tööaega. Kui keegi ütleb, et tal on 10-tunnised tööpäevad, siis huvitav oleks teada, kui palju tal sellest reaalselt tööle läheb, sest kui mul on päeva lõpuks Togglis 8 tundi erinevaid töid, olen ma õhtuks väsinud nagu narts. 10 tundi saab üldjuhul täis siis, kui töö hulka arvestada ka kohvi valmistamine, WC-s käimine ja autoga poolteist tundi lõunal käimine.“

Timo: „Priit on Eesti kroonimata Toggl master. Ma ei tea kedagi, kellel oleks seal nii palju tunde kui temal. Mul on lagi 5 tundi, siis olen teinud väga tubli tööpäeva. Koolituspäevadel tuleb, jah, 8, aga siis olen õhtuks ka täielik laip.“

Priit: „Mina mõtlen vastupidi: kuidas ta 5 tunniga töö tehtud saab? Timol on muidugi tulemused head, nii et ma tahaks ka selliseid tulemusi 5 tunniga saada. Võibolla ma töötan aeglaselt.“

Timo: „Jah, ma ei mõõda aega, mis läheb lugemisele ja õppimisele, aga kõik tööd klientidega, näiteks müügi tegemine, strateegiakoosolekud, meilide saatmine – kõik lähevad arvesse. Kolleeg Henril on selline Toggli kategooria nagu Hommikused meilid, kus ta tegeleb kõigi meilidega. Mul on alati projektiga seotud meilid ning igaühele läheb u 10-15 minutit, kuna sellised kirjad nõuavad tavaliselt süvenemist. Kui on väiksemad jupid töid vaja teha, koondan need kokku ja tegelen ikkagi ühe teemaga.“

Priit: „Mul on kaks kategooriat, mille tõttu mõned kliendid saavad tegelikult töid odavamalt. Nendeks on Aja majandamine (planeerin ja korraldan töid, teen plaane) ja Meili majandamine (sorteerin meile; kustutan neid, mis ei vaja või ei vääri vastamist). Mõnikord satub nii, et teen sel ajal mõne kliendi asju, aga kui vähegi võimalik, siis püüan töid nö batchina ette võtta ehk teen konkreetsete projektide töid blokkidena, mitte ei hüppa ühelt teemalt teisele. Tööd on mõttekam teha nii, et teed korraga vaid ühte asja.“

Timo: „Mul on telefon enamasti hääletul režiimil ja ma ei vasta sellele isegi siis, kui näen, et see heliseb. Kui tööblokk on lõpetatud, siis tegelen kõnedega ja helistan vajadusel tagasi. Enamasti need „majad ei põle maha“, mille pärast mulle helistatakse.

Lugesin mõnda aega tagasi raamatut nimega “Deep Work” (Süvenemine), mis räägib produktiivsusest (olen sellest rääkinud pikemalt ka Äripäeva raadios). Lülitasin pärast seda telefonil kõik teavitused välja, hakkasin mediteerima ja proovin teha järjest pikemaid tööblokke. Tõusen 5.30 ja tegelen kuni poja ärkamiseni sügavat mõttetööd nõudvate ülesannetega. Meilidele ma seda aega ei raiska, kirjutan juhendeid, loon mõnda sisutükki, või mõtlen strateegiaid välja. Õhtuti lähen 9-9.30 magama. Varem kerisin voodis Instagrami ja Facebooki. Enam ma seda ei tee, parem magan selle asemel ja alustan hommikul vara värske peaga.“

Priit: „Ka mina püüan alati hommikul vara oma 500+ sõna kirja panna.“

Kas iga kulutatud minut läheb arve peale?

Timo: „Oleneb pakkumisest. Kui on kokku lepitud konkreetne hind, siis pean töö ära tegema pakutud hinnaga, ükskõik kui kaua aega selleks tegelikult läheb. Kui oleme kokku leppinud minu tunnihinnas, siis läheb arvele tegelikult kulunud aeg.

Mul on ka selline kategooria nagu Müügi tegemine ja sellele kulunud aja eest ma kellelegi ju arveid ei esita. Kui see kategooria hakkab kuude lõikes liiga suureks minema, siis pean oma tööprotsessid üle vaatama. Näiteks üks hetk hakkasin vaatama, et klientide juures käimine võtab väga palju aega. Nii hakkasin kohtumisi kokku leppima Telliskivi kohvikutes – Lavii kontorgi on seal – kus istusin sisuliselt ühest lauast teise ja kohtumiste vahel ei olnud mingit ajaraiskamist. Varem tundus, et olin terve päeva asjalik, sahmisin ringi, aga kui palju tegelikult tehtud sai, oli hoopis teine teema.

Hakkasime üks hetk lisaks tunni- või projektipõhisele teenusele kokku leppima ka kasumi jagamist ehk tulemuste peale töö tegemist. See tähendab seda, et kui me usume toote-teenuse edusse ja saame teise poolega kokkuleppele, panustame meie turunduse poolelt oma rahaga ning saame selle eest teatud protsendi käibelt.“

Priit: „Küsimus polegi niivõrd selles, mis arvele läheb ja mis mitte, sest ma võin ju teatud asju ka tasuta teha. Oluline on kõik tööle kulunud aeg nii või teisiti ära mõõta. Teisalt tuleb tasuta asjadega ettevaatlik olla, sest klient ei pruugi tasuta asja hinnata ning ta võib arvata, et selle väärtus ongi null, mida see tegelikkuses ju kaugeltki ei ole. Sellepärast tuleks kliendile igal juhul öelda, mis tasuta saadud asja väärtus tegelikult on.“

Timo: „Teema lõpetuseks ma võin öelda, et mul on absoluutselt igal koolitusel mõni slaid, kus ma rõhutan aja mõõtmise olulisust, kasutatagu selleks siis Togglit või mõnda muud tööriista.“

Kuidas selgeks teha, millega kõige rohkem vaja tegeleda oleks?

Timo: „Vaata, kust sul raha kõige vähem tuleb ja mõtle, kas sealt polegi võimalik raha teenida või sa lihtsalt ei oska seda teha. Teadvusta, mis probleem sul on, võta vastava valdkonna raamat ette, loe SEO kohta…

Priit: „ …või loe case study’sid, mida teised teinud on. Mul on näiteks praegu teemaks How to grow on Instagram.“

Kuidas Instagramis raha teenida

Priit: „ See on minu praegune quest. Ma tean, et mõnedel tüüpidel on palju jälgijaid ette näidata ja näed, Timo käest ka küsisin, kus Instagramis raha on, aga tema ka ei teadnud.“

Timo: „Jõudsin ükspäev arusaamisele, et Instagram on nagu televisioon. Kõik ütlevad, et seal peaks nähtav olema, aga tegelikult on müük keeruline järgi tulema. Me mõlemad Priiduga ajame iga reklaamiga seotult ikkagi konkreetseid eurosid ja dollareid taga.“

Priit: „Ma saan aru küll, et kui müüakse nö silmaga ostetavaid asju nagu mood ja teised ilusad asjad, võibolla isegi reisid, siis võib sellel isegi mingi jume olla. Mul oli koolitusel näiteks üks loodusfotograaf, kelle äri on ka loodusreiside korraldamine. Tänu sellele, et tal on Instas ilusad fotod, saab ta sealt iga päev keskmiselt ühe päringu.

Kui keegi küsib minu käest, mis on the next big thing, siis on selleks kahtlemata Insta. Kasutajate hulk on meeletu ja seal veedetud aeg samuti.“

Timo: „Me kindlasti ei taha Instagrami maha teha ega öelda, et seal ei ole mõtet turundada. Eks sellega on nagu iga muu turundusega – tuleb mõõta aega, mis läheb pildi tegemiseks ja kõigiks muudeks tegemisteks ning tegelikud kulud kokku liita.“

Priit: „Mul ongi käsil eksperiment, kus üritan ühte Instagrami kontot nullist, ilma ühtegi senti kulutamata suureks ajada, ja tean täpselt, et kahe kuu jooksul olen kulutanud sellele 33 tundi.“

Kui suur osa internetiturundusest on täna sotsiaalmeedia?

Mõlemad naeravad ja ütlevad, et sotsiaalmeedial on väike osa.

Timo: „Mina teen internetiturundust nii, et mul pole enam Instagrami kontotki. Facebooki konto Laviil veel on, aga me ei ole seal aktiivsed ega postita enam midagi. Jah, reklaame teeme, aga me ei näe vajadust seal aktiivsed olla.

Kõige tähtsam on ikkagi sinu müügikanal – veebileht ja selle korralikult tööle panek. Seal peavad olema korralikud teenuse ja tootelehed, et inimesed saaksid kõikidest lehe elementidest aru ja jõuaks ostuni. Tähtis on igapäevane sisutootmine ja sellega seotud SEO, samuti Google Adwords’i konto ja Facebooki reklaamikonto paika panemine.“

Priit: „Sotsmeediaturundus ehk brändide suhtlemine oma tarbijatega on mõttekas siis, kui sa oled Mercedes Benz või Nike. Eesti ettevõtetel on jälgijaid liiga vähe selleks, et tekiks levi, vestlus. Kui sul on aktiivseid huvilisi alla kriitilise massi, siis ei hakka sotsiaalmeedias tehtud turundus tööle, tee seal mida iganes. Üldine kirvereegel on see: 1% on aktiivsed fännid, 10% jälgivad sind ja aeg-ajalt ütlevad midagi ning ülejäänud on täiesti juhuslikud inimesed, kes on sulle kunagi Jälgi– või Meeldib-nuppu vajutanud ja tegelikult pole neil sinust sooja ega külma. Kui sul on 10 000 fänni, siis 1% sellest on 100 inimest. Kas see on piisav, et vestlust käimas hoida?

Võibolla peaks Facebooki fännilehe ära unustama ja tegelema gruppidega, mis tundub, et töötavad hästi. Fännilehtedel ei ole enam orgaanilist levi, sest sotsiaalmeedia kanalid on selle ise kinni keeranud.“

Timo: „Jah, kasutajatele mõnes grupis reaalse sisu loomisel on mingi iva, sest see loob neile väärtust.“

Priit: „Interneti- ja sisuturunduse grupid, mille liige mina olen, on päris aktiivsed, inimesed lobisevad ja vahetavad infot päris hoolega. Küsimus on päris teemades ja sisus. Kui oled näiteks spordipood, siis tee ujumise või korvpalli teemaline grupp ja pane seal vestlus käima.

Muide – kui keegi arvab, et võimendab rahaga oma postituse levi, siis on see tegelikult bänner, mitte sotsiaalmeedia turundus.

See, mida sa tegelikult taga ajad, on ühe tehingu hind. Oletame, et ma müün telefone. Müün ainult ühte mudelit, hinnaga 300 €. Kui ma telefoni ära müün, jääb mulle 100 €. Mul on hea tuju, kui ma annan 20 € turundusse. Kui ma leian kanali, kus ühe telefoni müügiks on vaja turundusse panna 7€, olen ma veelgi rohkem rahul. Pidevalt otsin, kus miski ja mis hinnaga töötab.“

Timo: „Kui alles käivitad mingit projekti – SEO kaudu traffic’u saamine võtab ju aega –, siis võta Adwords’i kaudu reklaame ja paremaid positsioone ning hakka müüma. Sama kehtib siis, kui tahad mõnele uuele turule minna, näiteks tahad Soome turul palkmaju müüma hakata. Pane Adwords käima – oled tasulises reklaami osas nähtav ja saad esimesed päringud. Nii saad aru, mis märksõnad üldse konverteeruvad, kes päringuid teevad, kas need on sinu ideaalsed kliendid jne. Siis saad juba teada, millistele märksõnadele on üldse mõtet artikleid kirjutama hakata. Tasuliste reklaamidega saad lihtsalt projektile hoo kiiremini sisse. See, kanal, mis raha toob, seda kasuta.

Mult on ikka küsitud, et kui palju on ühe Facebooki reklaami hind või Google Adwordsis kliki hind? Tegelikult pole seal mingit vahet, võin ka maksta 3€, kui iga klikk viib maja müügini.

Teemaga põhjalikumaks tutvumiseks soovitan lugeda Lavii e-raamatut “Müügimudelid internetis”. Täiesti tasuta, isegi e-maili ei pea jätma.

Sotsiaalmeedia teema kokkuvõtteks ütlen, et me ei tee ühtegi kanalit maha. Kui sotsiaalmeedia postituste vorpimine toob sulle diile, siis seda teegi. Kõike tuleb aga mõõta, mitte lihtsalt arvata, kus mida töötab.“

Priit: „Sotsiaalmeediaga on sama lugu, nagu telefonimüügiga. Kui sa saad kõnesid, mis sind häirivad, siis on need nagu sotsmeedia postitused, mis sind ei huvita. Kui sa suudad toota sotsiaalmeedias sisu, mida kasutajad tahavad tarbida, siis lase edasi. Aga see on väga keeruline. Näidake mulle näiteks ehituspoe sotsiaalmeedia lehte, mis müüb oma kaupa orgaaniliselt, ilma rahaga kaasa aitamata. Võibolla jah, USA-s, kus on 300-miljonine turg, aga mitte Eestis.“

Timo: „Tee kõigepealt neid tegevusi, mida saab mõõta ja kui raha ja aega on nii palju, et midagi enam teha pole, siis võid asju toreduse pärast teha.”

Mis seisud välismaaga on?

Priit: „Meil oli selline leht nagu dreamgrow.com, kus tahtsime alguses ingliskeelseid teenuseid ja tooteid müüa, aga mis erinevatel põhjustel siiski käima ei läinud. Otsustasin 3 aastat tagasi, et teen sellest sisuturunduse ja sotsiaalmeedia teemalise ingliskeelse veebiajakirja. Sel hetkel oli sellel saidil 13 000 külastust kuus. Hakkasin järjekindlalt sisu tootma ja mingi hetk olime otsisõnaga social media Google’is Wikipedia järel teisel kohal. Ehk siis – kui tahta, on võimalik ükskõik millise sõnaga väga häid positsioone saada.

Võtmesõna oli seejuures järjepidevus. 3 aasta jooksul kulutasin 1000 töötundi – mis teeb umbes 1 tund tööd päevas – ja tänaseks on sel lehel 250 000 külastust kuus. Praeguseks olen lehe ära müünud.

Muidugi, võib olla ka, et sinu tegevus ei vii kuhugi. Sa ei tea aga kunagi, millal on käes see hetk, mil sa loobuma peaksid. Mul on näide aastast 2006, mil tegin sellise blogi nagu Mortgage Loans. Panin sinna iga päev portsu uudiseid üles, kuid andsin ühel hetkel alla. Hiljem vaatasin juhuslikult – USA kinnisvaraturu krahhi aegu – milline võimas külastatavuse kasv seal oli toimunud. Selleks ajaks oli keegi aga muidugi domeeni ära ostnud. Ehk siis nö õhkutõusmise rada on SEO ja orgaanilise kasvu mõttes päris pikk, eriti, mis puudutab ingliskeelset sisu.“

Timo: „Ka meie käivitame üht ingliskeelset blogi, kuhu ostame sisu sisse. Ise lihtsalt ei jõua kõike teha ja see on ka minu soovitus neile, kes arvavad, et nad ise kirjutada ei oska. Leidke keegi, kes kirjutab, aga ilma sisuta ei saa.“

Protsesside kirjeldamise tähtsusest

Timo: „Protsesside kirjeldamine ja süsteemide loomise töö on tüütu, aga kasvamiseks väga vajalik. Panin näiteks varem ise WordPressi blogipostitusi üles. Ühel hetkel muutus see töö igavaks ja teisalt on mul oma aega võimalik palju mõistlikumalt kasutada. Võtsin assistendid, võtsin aja, ja kirjutasin neile 100 lk materjali koos piltidega, kuidas protsessid käivad ja mida teha tuleb. Nüüd nad suhtlevad ise copywriter’iga, tõlkijatega, neil on ligipääs ka pangakontole. Olen saanud jälle portsu tööd delegeerida.

Enda aja võimendamise ja asjade paremini tegemise võimaluste otsimine peab kogu aeg toimuma.

Järgmine samm on meil Henri ja enda kõrvale kolmanda inimese kaasamine. Selleks pean kirja panema, kes me oleme ja mis me teeme, et asjad meie peast lõpuks paberile saaksid. Alguses oli väike hirm, et kuidas neid asju kirja paneme, teeme ju iga uue kliendi puhul rätseplahendusi, aga tegelikult on ikkagi mingid baasprotsessid, mis on võimalik ära kirjeldada. Ja lühike pliiats on ju teatavasti parem kui pikk mälu.“

Priit: „Ei maksa valesti aru saada, me ei taha kirjutada kirjutamise pärast, aga need asjad on vaja kirja panna. Kasvõi checklist’idena. Kui ma näiteks uuendan võin loon materjali WordPressi, siis on seal ports töid, mis on vaja ära teha. Mul ei olnud selle kohta alguses checklist’i, mille tulemus oli, et igal teisel või kolmandal korral jäi mõni neist töödest tegemata. Soovitan lugeda sellist raamatut nagu “Checklist Manifesto”.

Milliseid digitööriistu peale Toggli veel kasutate?

Priit: „Ega mingeid imerelvi ei ole, sest võtame SEO – kõik andmed ju tulevad Google’ist sealsete erinevate tööriistade abil. Imerelv on võibolla Ahrefs, kust saab lingiandmeid.“

Timo: „Mina kasutan projekti tööde jaotamiseks Wunderlisti ja praegu katsetan Notion.so-d, kuhu annab teha oma ettevõtte Vikipeedia – protsessikirjeldused, checklisti’d jne. Üksi kasutamine on tasuta, suurema tiimi korral väike tasu per kasutaja.“ (Kasulikest tööriistadest saad lugeda veel postitusest “Turundusagentuur soovitab. 27 tasuta ja tasulist tööriista, mis su äri, turundust ja veebilehte paremaks teha aitavad“)

Priit: „Soovitan veel üht raamatut – David Allen “Getting Things Done“, kust olen üle võtnud sellise asja nagu 43 folderit. Iga päeva ja kuu jaoks üks.“

Mis on teie suur unistus või eesmärk?

Timo: „Mina unistan sellest, et saaks teha ühel hetkel ainult põnevaid asju, ega pea tegelema sellega, millega on vaja tegeleda. Aga laiem eesmärk on käivitada ja jooksutada erinevaid ettevõtteid ja näha erinevate äride sisse.

Ja muidugi lohesurfiga võiks tegeleda pool aastat järjest. Minu jaoks on oluline teha nelja – või kuuenädalasi pause, kus tõmban juhtme seinast ja saan igapäevastest väikestest tegevustest eemale. See ei tähenda, et ma olen ettevõtjana juhtme seinast tõmmanud. Ma kuulan raamatuid ja tegelen mõtlemisega. See on ka väga tähtis. Viimane selline lugemiselamus oli Ray Dalio “Principles” – ülim kuld. Tänaseks on see ilmunud ka eestikeelsena. Ka tema video “How Economy Works” on puhas kuld, olen ise seda 3–4 korda vaadanud, ja hakkab lõpuks selgeks saama, kuidas majandus töötab.“

Priit: „Minu eesmärk on saada tiksuma selline elustiil, mis lubab mul töötada kus iganes maailmas – hommikul mõned tunnid tööd, päeval vaatan ringi, siis teen veel paar tundi tööd otsa ja õhtul lähen restorani. Mõnus.“

Mis on see üks asi, mida kõik oleks pidanud juba eile ära tegema?

Timo: „Toggli ja Google Analyticsi käima panemine. Mõõtke oma aega ja saage aru, kust inimesed teie veebisaidile tulevad.“

Priit: „Ja kui sul ei ole veebisaiti, siis tee. Võta näiteks eesmärgiks, et sul on 5 aasta pärast maailma ägedaim loomablogi ja hakka kirjutama. See on muidugi jõhkralt konkurentsitihe valdkond, aga seal on ka sama jõhkralt raha.“

Timo: „Ja kui keegi mõtleb, et tahaks alustada ettevõtlusega, siis kõige parem oli pihta hakata eile. Hakka tegema. Ma saan aru, see pole lihtne. Haudusin oma esimest projekti poolteist aastat, enne kui tegema hakkasin. Lõpuks see ei jõudnudki kuhugi, aga neid hirme, mis mind alguses vaevasid, poleks küll vaja olnud. Oleks tulnud lihtsalt pihta hakata.

Olge valmis valuks, sest kõigil tuleb ette probleeme. Ma ei tea kedagi, kellel oleks kõik ludinal läinud.“

Priit: „Neil, kes on väga alalhoidlikud ja armastavad turvalisust, on tavaliselt umbes kaks jama aastas. Need, kes ei karda midagi, teevad suuri asju ja neil juhtub samuti umbes kaks jama aastas.

Peale töö on muidugi ka muud kohustused elus ja ka neile peab aega leidma. Mu uus lemmik on „12 rules for life“ Jordan B. Peterson. Tegemist ei ole äri- vaid eluteemalise raamatuga. Sul on õigused ja sul on ka kohustused. Aja selg sirgu ja tee oma asja.

Viimase asjana ma ütleks veel, et liiguta end. Jaluta vähemalt 40 minutit iga päev, see on kõige parem ravim ja haiguste ennetamise viis, mida sa teha saad. Inimese aju töötab paremini, kui ta liigub.“

Andke tuld!

Uutele lugejatele… Kas sul on läbitud tasuta e-kursus “Kuidas oma veebilehest maksimumi võtta?”

Kui mitte, siis pane ennast kirja. 34 nädalat igal kolmapäeval saadan väärt sisu sulle e-mailile. Fookuse võtan järgmistele punktidele:

• Kuidas oma veebileht 24/7 automaagiliseks müügimeheks teha ja genereerida Sinu ettevõttele päringuid ja käivet
• Kuidas saaksid luua väärtust ja turundada ennast, ilma et kliendile midagi vägisi müüma peaks
• Kuidas veebileht, turundus ja müük ühtseks tervikuks siduda

Kliki siia ja uuri lähemalt!